Autor:
Polina Tipakova ja Kirill Nitsenko

Narvast Tartusse ülikooli – põnev ja üllatusterohke seiklus

Kui gümnaasiumilõpetajal on käes aeg teha erialavalik, kaalub ta lisaks huvidele läbi ka uue peatükiga kaasneva elukohamuutuse. Ida-Virumaa noored elavad erilises asukohas, sest kaks Eesti suurimat linna paiknevad võrdsel kaugusel. Mida pakub ülikoolilinn Tartu neile, kelle emakeel ei ole eesti keel? Oma ootustest ja avastustest räägivad Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekava teise kursuse üliõpilane Polina Tipakova ja geenitehnoloogia õppekava kolmanda kursuse üliõpilane Kirill Nitsenko

Loodusteadus on huvitav 

Polina õppis Narva Keeltelütseumis ja lõpetas selle kuldmedaliga. „Valisin gümnaasiumis loodusteaduste suuna, mis oli täielikult minu tassike teed,“ kirjeldab neiu. Südames põksus selge soov õppida arstiks. „Mind on alati paelunud meditsiin ja soov inimesi aidata. On nii tore, et saan olla osa sellest, mis toetab inimeste heaolu ja muudab maailma paremaks.“ Nii oli Polina jaoks siht selge – tuleb tulla Tartusse ülikooli. Kirill aga leidis juba põhikoolis, et teda huvitab kõige rohkem bioloogia. Noorukina mõlgutas ta mõtteid arsti või bioloogia teaduri elukutsest. „Minu bioloogiaõpetaja soovitas tutvuda Tartu Ülikooli õppekavadega. Nii hoidsin juba 9. klassist saadik geenitehnoloogia ja arstiteaduse õppekavadel silma peal,“ meenutab Kirill. Pärast Narva Pähklimäe Gümnaasiumi lõpetamist valis ta geenitehnoloogia õppekava, sest teda paelusid eriala paindlikkus ja mitmekülgne väljavaade tööturul või akadeemilisel maastikul. 

Tartu paistab Narvast kätte 

Mõlema jaoks oli Tartu Ülikooli õppima tulek selge valik. „Valisin Tartu, sest siinne meditsiiniharidus on tipptasemel,“ selgitab Polina erialavaliku tausta. „Tartu tundus elava tudengielu ja inspireeriva atmosfääriga ideaalne valik.“ Kirill aga naudib Tartu kompaktsust: „Mulle meeldib liikuda jalgsi ja Tartu on selleks ideaalne koht, kus kõik on lähedal. Võrreldes pealinnaga ei jookse elu nii kiiresti mööda. Saan nautida loodust, ümbritsevat keskkonda ja Tartu kultuuri.“ Lisaks hindab Kirill ülikoolilinna ainulaadset hõngu. „Mind innustavad õppima ja edasi liikuma teised üliõpilased ning teadmine, et õpime samades õppehoonetes.“ Ta lisab, et suurt tuge pakuvad instituudi abivalmid töötajad ja õppejõud. „Nad jagavad õppetöö vahel lugusid oma tudengiajast, mis muudab õppe nauditavaks ja lõbusaks.“

Mulle meeldib liikuda jalgsi ja Tartu on selleks ideaalne koht, kus kõik on lähedal. Võrreldes pealinnaga ei jookse elu nii kiiresti mööda. Saan nautida loodust, ümbritsevat keskkonda ja Tartu kultuuri.

Kirill Nitsenko, geenitehnoloogia õppekava kolmanda kursuse üliõpilane

Gümnaasiumiõppest erinev õppimisviis on toonud hulgaliselt uusi avastusi. „On üllatav, kui palju rõhku pannakse iseseisvale õppimisele ja kriitilisele mõtlemisele,“ tõdeb Polina. „Olen õppinud olema iseseisev ja enesekindel.“ Sama tunnistab Kirill:Gümnaasiumis olin pigem heitlik õppija, kuid ülikool aitas mul avastada end teisest küljest. Õppisin rakendama iseseisva õppimise meetodeid ning leidma tasakaalu õppimise ja puhkamise vahel.“ Lisaks vaimustub noormees praktilistest õppeainetest, kus saab õpitut ka katsetada. „Näiteks sain geneetika praktikumis viia bakterite sisse võõrgeneetilist materjali. Sel hetkel mõtlesin küll, et olen nagu tõeline tulevane teadlane!“ 

Teises keeles õppimine on seiklus 

Riigikeele selgeks õppimine oli mõlema noore kindel siht. „Suure stardipaugu andis minu kooli eesti keele õpetaja,“ märgib Kirill ja lisab, et teadlik keelekümblus aitab keeleõppes väga palju. Temal läks tänu enda pingutustele ja uutele tutvustele Tartus kohanemiseks kolm-neli kuud. Soovitan hakata järk-järgult eesti keeles rääkima. Üliõpilased, keda esimestel õppepäevadel näete, otsivad samuti suhtlusvõimalusi ja uusi tutvusi. Vestluse käigus võib ausalt ära öelda, et keeleoskus pole kohati piisav, sest õppija püüdlikkust nähes aitavad nad kindlasti.“  

Polina alustas eesti keele õppega varakult. Õiget sõnavara oli tarvis ka keemias ja füüsikas, sest ees olid ootamas sisseastumiskatsed.Nende üsna keeruliste ainete ainult vene keeles mõistmisest ei piisanud, neid oli vaja omandada ka eesti keeles. Eriti aitas mind Tartu Ülikooli keemia- ja füüsikakursus gümnaasiumiõpilastele.“ Eestikeelses keskkonnas kohanemine oli Polina jaoks küll proovikivi, kuid muutus iga päevaga lihtsamaks. „Praegu tunnen end suhtlemises väga vabalt. Kui eesti keel on alguses hirmutav, julgustan seda aktiivselt praktiseerima ja inimestega suhtlema.“ Ta rõhutab, et vigade tegemist peljata ei tasu, neist õpib kõige rohkem.  

Praegu tunnen end suhtlemises väga vabalt. Kui eesti keel on alguses hirmutav, julgustan seda aktiivselt praktiseerima ja inimestega suhtlema.

Polina Tipakova, arstiteaduse õppekava teise kursuse üliõpilane

Üliõpilased kinnitavad kui ühest suust, et Tartu Ülikoolis õppimine on põnev seiklus, mis nõuab parajas koguses pingutust. Gümnasistidele soovivad nad aga avatud meelt ja pealehakkamist. Olge uudishimulikud! innustab Polina. Sukelduge täielikult õppimisse, sest haridus avab uksi ja loob võimalusi. 

 

Infotund: arstiteaduse õppekava praktiliste arstlike oskuste lõpueksam

21. mail kell 13–16 toimub Schmidti keskuses (ruumis 0088/0089) arstiteaduse õppekava praktiliste arstlike oskuste lõpueksami infotund
tudengid koridoris

Sel kevadel avab Tartu Ülikool doktoriõppes 189 õppekohta

Tudengid õppimas

Tartu Ülikooli akadeemilist testi lahendas sel aastal 36% abiturientidest